Esimesed karantiini nädalad olid meil siin päris keerulised ja vajasid päris palju tegelemist. Meie armas abiline ei saanud arusaadavatel põhjustel enam meil käia ja pidin kõik oma plaanid ümber tegema. Plaanisin ju Restore Your Core tundidega just märtsi keskpaigast alustada ja online kursust valmistasin ühe koolituse raamides ette, mis jäi samuti pooleli.
Mul oli pidevalt tunne, et pean kõike endise energiaga edasi tegema ja kui seda ei suutnud, siis tundsin ennast veel halvemini.
Mis mind edasi aitas?
Ühelt poolt kindlasti aeg. Päev läks päeva järel ja iga päev tõi mingeid muutusi kaasa. Saime koduse söögivalmistamise rutiini enamvähem paika, Jürgenil oli endiselt puhkus ja vanima lapsega püüdsime koolitööde rutiini sisse viia.
Hästi olulised positiivsed emotsioonid tõid kaasa vestlused heade sõpradega, kes lasid mul oma hirmudest rääkida, aga päris 100% see ei aidanud. Siis leidsin enda jaoks uuesti meditatsioonid ja paar podcasti.
Brené Brown on kirjutanud haavatavuse (vulnerability) ja häbi (shame) teemal suurel hulgal raamatuid, viinud läbi uurimistöid, esinenud TEDx sündmustel ja nüüd alustas ta podcastidega.
Ma sattusin ühe väga emotsionaalse päeva õhtul kuulama üht esimestest podcastidest, mis rääkis kohutavatest esimestest kordadest, mis ja miks need on ning mida nendega ette võtta. Kogu see praegune olukord maailmas on näiteks üks neist kohutavatest esimestest kordadest päris paljude jaoks. Samal ajal kui püüame ise uue olukorraga hakkama saada on meil vaja ka pere ja lähedasi mingil määral toetada.
Praktilised soovitused
Sellest konkreetsest podcastist sain järgmised praktilised soovitused:
Esimese asjana tuleb sellele olukorrale nimi anda ja see normaliseerida – see on esimene kord, kui nii juhtus. Anna nimetus sellega kaasnevatele emotsioonidele – kurbus, viha, pettumus, ärevus jne. Emotsioonidele nimetuse andmine ei anna neile emotsioonidele võimu vaid annavad meile võimaluse nendega tegeleda.
Teiseks pane olukord perspektiivi ja mõtle ajas ette – kuidas see tänane hetk tundub aasta, kahe, viie, kümne pärast. Praegu on seda muidugi keeruline teha, eriti noorematel inimestel, kes ei ole selliste olukordadega varem kokku puutunud. Siin on hea võimalus suhelda näiteks oma vanemate ja vanavanematega, kes suudavad perspektiivi paremini edasi anda.
Viimasena tuleb mõelda ootustele ja teha nende osas reaalsuskontroll. Asjad, uued harjumused, muutused, kohanemised jne võtavad enamjaolt oluliselt rohkem aega ja energiat kui me seda tahaksime ja ette kujutame. Kui me reaalsuskontrolli teeme ja lubame endal arvata, et see praegune hetk ongi raske ja see on mõnda aega veel nii, siis on võimalik sellest edasi liikuda.
Podcasti saad kuulata siit: Brené Brown on FFTs
Kuula, mõtle kaasa ja tule jaga oma mõtteid teistega minu sotsiaalmeedias (Instagramis @riina.arund või Facebookis @tegutse.ee) või saada mulle sõnum :